Minu retk ulmekirjanduse maailma algas raamatuga "Tulnukad eikusagilt", jätkus "Surmailma" triloogiaga ning nüüd on kavas Asimovi "Asumi" raamatud. Algus on paljutõotav- vanameistri teosed annavad silmad ette eelpoolmainitutele. Primitiivsusest ja lihtsatest arenguskeemidest on asi kaugel. Puhas nauding lugemiseks nii sõnakasutuses, puäntidelt kui ka arenguloolt. Häbi öelda aga arvasin, et ulmekirjandus pole nii huvitav. Nüüd aga läheb mitmesajaleheküljeline teos 4-5 päevaga nagu niuhti.
"Enne Asumit" on tegelikult kirjutatud kõige viimasena ja on eellugu kogu edasisesele sündmustikule. Noor Matemaatik Hari Seldon koos kaaslase Dors Venabiliga alustab teekonda psühhoajaloo väljatöötamiseks. Meetodi, millega saaks ennustada tulevikku, vastu tunnevad aga huvi mitmed võimu juures viibivad isikud ning algab võitlus noore matemaatiku kättesaamiseks. Peategelane satub mitmesse erineva elukorraldusega ühiskonda, mida kõiki asustavad inimesed, kuid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Paneb imestama kuidas kirjanik selliseid fantaasiamaailmu on suutnud välja mõelda ja kirjeldada.
Kui suured numbrid ja mõõtmed, millest raamatus räägitakse, huvitavad uudissõnad ja paks maht ei kohuta siis on tegu ideaalse reaalsusest eemale sõitmise raamatuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar