Leviteerimine Criss Angeli esituses:
On ju lihtne?
David Copperfieldi stiilinäide:
Vot nii:
How Does David Copperfield Fly? - Free videos are just a click away
esmaspäev, 27. oktoober 2008
Kas ma saan ilma selleta hakkama?
Pole just Tõnis Mäe kõige andunum fänn aga lugesin intervjuud temaga 23. oktoobri Eesti Ekspressi kultuurilisa Areenist ja seal oli üks mõte, mis jäi kummitama.
"Aga noortele... Kui me nüüd räägime ainuüksi muusikast - aga siiski toonitaksin, et see kehtib ka muudel aladel - inimene peaks endalt küsima: "Kas ma saan ilma selleta hakkama?" Et kas ma saan niimoodi, et panen muusika kõrvale ja hakkan näiteks reklaamiagentuuris tööle. Kui inimene suudab endale seda ausalt tunnistada, et ta saab muusikata hakkama, et ta tunneb, et see ei ole osa tema elust, siis ma soovitaksingi otsida teine elukutse. Juhul, kui inimene ütleb endale, et ta ei saa ilma muusikata elada, siis ma ei näe mitte mingit võimalust, et see noor inimene ei ole tulevikus muusik. Mõnel võtab võib-olla rohkem aega - mõned tutvused, õnneratas ise, fortuuna, see kõik kokku -, ent sa jõuad ühel hetkel kohale. Eestis on see kõik võimalik. Oluline on üles leida enda heli. Igaühel meist on oma heli. Ja arendada seda enda sees. Mitte tegelda muude asjadega. Samas ei tohiks ka ennast kõrvutada - kes on rikkam, kes on kuulsam - see on konflikti põhjus. Konflikti iseendaga ei tohi minna. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab - nii nagu on Juhan Viiding öelnud. Mõelda, et oot, ma praegu laulan siin need superstaarid ja supelstaarid ära, siis laulan natuke laeva peal ning teenin endale pappi, siis veel paar asja seal, et küll ma jõuan - siis ma ütlen ette, et ei jõua! Siis on juba laev läinud. Oma heliga tuleb kohe tegelema hakata."
See mõte on lihtsalt suurepärane. Aga kui paljud inimesed saavad öelda, et saavad oma valdkonnas tegelemata hakkama? Et hing ei lähe rahutuks, kui ei saa teha seda, mida nad teevad? Kahjuks on neid inimesi vist vähe. Enamus viskaks oma töö juba täna kõrvale kui ainult saaks. Vähemalt arvan nii, sest praegu on töö mitmetel pigem rahateenimise kui vaimse rahulduse allikas ja kirg. Töö on vahend aga mitte eesmärk. Lootust annab mulle samas see, et tunnen selliseid inimesi, kellest Tõnis Mägi kõneleb. Neid, kes ilma oma tööta oleks õnnetud.
Neid ühendab see, mida igatsen- see tuli silmis kui nad enda tööst räägivad, see pühendumus ja elavus! Need inimesed, keda tean, on teadlased ja mõned loomeinimesed. Huvitav kuidas need kirega inimesed oma heli ära tundsid?
Lisaks see pool, et kui kõik muu kõrvale jätta ja tegeleda kohe oma heliga siis peab olema selleks valmis, et vahepeal võib tekkida olukord, kus oma heli on olemas aga kõht on tühi. Eks seegi kartus hoiab tagasi. Aga lõpuks on ju loota, et kui teed midagi pühendunult siis tuleb ka tasu? Kui mõne inimese jaoks on parim tasu materiaalne siis teise jaoks vaimne ja kolmanda jaoks sotsiaalne. Ja mis siis lõpuks kellegi jaoks tähtis on?
Rääkides sellest, mismoodi oma elu üldse elada. Valida on näiteks mugav ja turvaline kuid täiesti standartne ja igav elu, mis kulgeb käsikäes pangalaenu ja uuselamurajooniga. See on see unistuste elu, mida praeguses ajahetkes paljud elavad. Või siis mitmekülgne ja vaimselt rikastav, kuid ootamatu ja mõnikord ebamugav elu. See elu, mida omistatakse seiklejatele ja boheemlastele. Või siis mingisorti muu variant sest elu pole mustvalge. Olen kohanud nii ühe kui teistsuguseid inimesi ja mõningaid, kes omavahel kombineerivad raha nimel töötamist ja oma heliga tegelemist. "Kas ma saan ilma selleta hakkama?" -küsimusele on ju tegelikult lihtne vastata, kuid kuidas edasi?
"Aga noortele... Kui me nüüd räägime ainuüksi muusikast - aga siiski toonitaksin, et see kehtib ka muudel aladel - inimene peaks endalt küsima: "Kas ma saan ilma selleta hakkama?" Et kas ma saan niimoodi, et panen muusika kõrvale ja hakkan näiteks reklaamiagentuuris tööle. Kui inimene suudab endale seda ausalt tunnistada, et ta saab muusikata hakkama, et ta tunneb, et see ei ole osa tema elust, siis ma soovitaksingi otsida teine elukutse. Juhul, kui inimene ütleb endale, et ta ei saa ilma muusikata elada, siis ma ei näe mitte mingit võimalust, et see noor inimene ei ole tulevikus muusik. Mõnel võtab võib-olla rohkem aega - mõned tutvused, õnneratas ise, fortuuna, see kõik kokku -, ent sa jõuad ühel hetkel kohale. Eestis on see kõik võimalik. Oluline on üles leida enda heli. Igaühel meist on oma heli. Ja arendada seda enda sees. Mitte tegelda muude asjadega. Samas ei tohiks ka ennast kõrvutada - kes on rikkam, kes on kuulsam - see on konflikti põhjus. Konflikti iseendaga ei tohi minna. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab - nii nagu on Juhan Viiding öelnud. Mõelda, et oot, ma praegu laulan siin need superstaarid ja supelstaarid ära, siis laulan natuke laeva peal ning teenin endale pappi, siis veel paar asja seal, et küll ma jõuan - siis ma ütlen ette, et ei jõua! Siis on juba laev läinud. Oma heliga tuleb kohe tegelema hakata."
See mõte on lihtsalt suurepärane. Aga kui paljud inimesed saavad öelda, et saavad oma valdkonnas tegelemata hakkama? Et hing ei lähe rahutuks, kui ei saa teha seda, mida nad teevad? Kahjuks on neid inimesi vist vähe. Enamus viskaks oma töö juba täna kõrvale kui ainult saaks. Vähemalt arvan nii, sest praegu on töö mitmetel pigem rahateenimise kui vaimse rahulduse allikas ja kirg. Töö on vahend aga mitte eesmärk. Lootust annab mulle samas see, et tunnen selliseid inimesi, kellest Tõnis Mägi kõneleb. Neid, kes ilma oma tööta oleks õnnetud.
Neid ühendab see, mida igatsen- see tuli silmis kui nad enda tööst räägivad, see pühendumus ja elavus! Need inimesed, keda tean, on teadlased ja mõned loomeinimesed. Huvitav kuidas need kirega inimesed oma heli ära tundsid?
Lisaks see pool, et kui kõik muu kõrvale jätta ja tegeleda kohe oma heliga siis peab olema selleks valmis, et vahepeal võib tekkida olukord, kus oma heli on olemas aga kõht on tühi. Eks seegi kartus hoiab tagasi. Aga lõpuks on ju loota, et kui teed midagi pühendunult siis tuleb ka tasu? Kui mõne inimese jaoks on parim tasu materiaalne siis teise jaoks vaimne ja kolmanda jaoks sotsiaalne. Ja mis siis lõpuks kellegi jaoks tähtis on?
Rääkides sellest, mismoodi oma elu üldse elada. Valida on näiteks mugav ja turvaline kuid täiesti standartne ja igav elu, mis kulgeb käsikäes pangalaenu ja uuselamurajooniga. See on see unistuste elu, mida praeguses ajahetkes paljud elavad. Või siis mitmekülgne ja vaimselt rikastav, kuid ootamatu ja mõnikord ebamugav elu. See elu, mida omistatakse seiklejatele ja boheemlastele. Või siis mingisorti muu variant sest elu pole mustvalge. Olen kohanud nii ühe kui teistsuguseid inimesi ja mõningaid, kes omavahel kombineerivad raha nimel töötamist ja oma heliga tegelemist. "Kas ma saan ilma selleta hakkama?" -küsimusele on ju tegelikult lihtne vastata, kuid kuidas edasi?
kolmapäev, 22. oktoober 2008
jõnglase tulevik
Ilmatu suur värviline neoonhelkurvestides lasteaiarühm sattus mu ümber täna hommikul raudteeperroonil. Kuulasin parasjagu hollandi skinnide rockbändi Discipline, vaatasin põngerjaid ja pähe tuli mõte, et esiteks: nad on nii armsad ja teiseks: nad on nii rikkumata. Järgnes mõte huvitav millal, mismoodi ja millised neist avastavad enda jaoks rokkmuusika, värvivad pea roheliseks ja hakkavad mässama. Kellest saab oivaline õpilane ja kas see on juba praegu määratud? Ehk siis tavaline nature vs nuture probleem. Aga nende rõõmsameelne sebimine ajas kõik mõtted minema, nii et pikalt ma seda arutleda ei jõudnudki. Mõte ise võib olla tuli selle hooaja Simpsonite kolmandast osast, kus selgub kuidas Bartist sai paha poiss. Nimelt kogu tema isiksuse määras üks väikene intsident Marge'ga kui too lapseootel oli.
pühapäev, 19. oktoober 2008
Sexual parasite- Killer Pussy
Sexual parasite- Killer Pussy on halb film, mis on nii halb, et sellest räägitakse head. Ligi tunni pikkune kuid kogu kehvasuse juures samas igav ka ei hakanud.
Mõte ise säherdusest parasiidist on põnev, millise filmi saaks! Aga paraku.. khm... khm... Muidugi mulle kui suurele filmivigade (mida antud teoses lausa hasarti tekitavalt palju on) ja tehnilise poole huvilisele pakkus teos naudingut ning nalja.
Tegelikult on see film, mida peab nägema, sellest ei saa kirjutada :D. Tõtt öelda, piisab ka treileri vaatamisest:
Mõte ise säherdusest parasiidist on põnev, millise filmi saaks! Aga paraku.. khm... khm... Muidugi mulle kui suurele filmivigade (mida antud teoses lausa hasarti tekitavalt palju on) ja tehnilise poole huvilisele pakkus teos naudingut ning nalja.
Tegelikult on see film, mida peab nägema, sellest ei saa kirjutada :D. Tõtt öelda, piisab ka treileri vaatamisest:
Porno- tagantpoolt
Korraga said vaadatud HBO dokumentaalfilm "Katie Morgan: pornstar revealed" ja
"Louis Theroux Weird Weekends - Bbc Porn Documentary"
Pornstar revealed on pooletunnine intervjuu pornonäitlejanna Katie Morganiga, vahele katkeid tema filmidest läbi aja. Kunagisest keskpärase välimusega tütarlapsest on saanud kenasti ülesmukitud olemisega miisu. Täiskasvanute filmitööstusesse sattus ta peale vabanemist vanglast, kus kandis karistust rohkem kui 45 kilo marihuaana üle piiri Mehhikost USA-sse smuugeldamise eest. Tuleb välja ka, et Katie vanemad on tõsiusklikud ja ei tea tema praegusest ametist. Pikemalt räägib ta vanglast, meespornonäitlejatest, töö iseärasustest ja endast kui isiksusest. Mulle jättis ta pehmelt öeldes kummalise mulje: rääkimisviis oli kuidagi kõikuv ja naeris ta kaootiliselt nagu Tom Cruise oma saientoloogiavideos. Muidu aga huvitav sissevaade selle tööstuse näitlejate poolele. Sümpaatne oli, et intervjuu oli väga vaba ja loomulik ning kindlasti ei jätnud intervjueeritav uhke mimmu muljet vaid näis pigem armsa ning lapselikult siira naisterahvana. Ja kindlasti meeldis mulle mõte, mis Katie suust kõlama jäi, et nii kaua kui ta kellegile liiga ei tee, pole tema tegevuses midagi halba. Meesvaatajatele vihjeks, et terve intervjuu ajal on Katie alasti ;)
Louis Theroux dokk on liikuvam ja ei keskendu ühe isiku küsitlemisele. Louis läheb pornotööstuse südamesse eesmärgiga uurida meesnäitlejate elu- kas ühe mehe unistuste amet võiks olla täiskasvanute filmide staar? Ta paneb end näitlejaid vahendavasse kontorisse kirja ja üsna pea saab ta kõrvalosa pakkumise...
Kõige uskumatum fakt, mis filmist välja tuleb, on see, et geipornos mängivad ka heteroseksuaalsed meesnäitlejad. Päris huvitavalt räägiti ka köögipoolest- kuidas selline asi vaimselt ja füüsiliselt toimima saadakse.
Samuti jälgib ta uue paljutõotava noormehe esimesi samme pornomaailmas.
Natuke kahju oli, et dokk jäi pealiskaudseks või õigemini öeldult, lühikeseks. Mitut alustatud teemaliini ei näidatudki lõpuni. Siiski kokkuvõttes samuti haruldane sissevaade täiskasvanute meelelahutustööstuse harusse.
Louis Theroux Weird Weekends - Bbc Porn Documentary on üleval ka youtube's. Esimene lõik:
"Louis Theroux Weird Weekends - Bbc Porn Documentary"
Pornstar revealed on pooletunnine intervjuu pornonäitlejanna Katie Morganiga, vahele katkeid tema filmidest läbi aja. Kunagisest keskpärase välimusega tütarlapsest on saanud kenasti ülesmukitud olemisega miisu. Täiskasvanute filmitööstusesse sattus ta peale vabanemist vanglast, kus kandis karistust rohkem kui 45 kilo marihuaana üle piiri Mehhikost USA-sse smuugeldamise eest. Tuleb välja ka, et Katie vanemad on tõsiusklikud ja ei tea tema praegusest ametist. Pikemalt räägib ta vanglast, meespornonäitlejatest, töö iseärasustest ja endast kui isiksusest. Mulle jättis ta pehmelt öeldes kummalise mulje: rääkimisviis oli kuidagi kõikuv ja naeris ta kaootiliselt nagu Tom Cruise oma saientoloogiavideos. Muidu aga huvitav sissevaade selle tööstuse näitlejate poolele. Sümpaatne oli, et intervjuu oli väga vaba ja loomulik ning kindlasti ei jätnud intervjueeritav uhke mimmu muljet vaid näis pigem armsa ning lapselikult siira naisterahvana. Ja kindlasti meeldis mulle mõte, mis Katie suust kõlama jäi, et nii kaua kui ta kellegile liiga ei tee, pole tema tegevuses midagi halba. Meesvaatajatele vihjeks, et terve intervjuu ajal on Katie alasti ;)
Louis Theroux dokk on liikuvam ja ei keskendu ühe isiku küsitlemisele. Louis läheb pornotööstuse südamesse eesmärgiga uurida meesnäitlejate elu- kas ühe mehe unistuste amet võiks olla täiskasvanute filmide staar? Ta paneb end näitlejaid vahendavasse kontorisse kirja ja üsna pea saab ta kõrvalosa pakkumise...
Kõige uskumatum fakt, mis filmist välja tuleb, on see, et geipornos mängivad ka heteroseksuaalsed meesnäitlejad. Päris huvitavalt räägiti ka köögipoolest- kuidas selline asi vaimselt ja füüsiliselt toimima saadakse.
Samuti jälgib ta uue paljutõotava noormehe esimesi samme pornomaailmas.
Natuke kahju oli, et dokk jäi pealiskaudseks või õigemini öeldult, lühikeseks. Mitut alustatud teemaliini ei näidatudki lõpuni. Siiski kokkuvõttes samuti haruldane sissevaade täiskasvanute meelelahutustööstuse harusse.
Louis Theroux Weird Weekends - Bbc Porn Documentary on üleval ka youtube's. Esimene lõik:
kolmapäev, 15. oktoober 2008
Kirjad Samile
Jupp aega tagasi sai loetud raamat "Kirjad Samile"
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159783 : "Ealeski ei tea ette, kui palju kellelegi aega on antud. Seda ei teadnud ka psühholoogina praktiseeriv Daniel Gottlieb, kui ta oma lapselapsest kuulis. Ta tahtis oma lapselapsele rääkida armastusest, elust ja inimestest. Tahtis rääkida sõprusest ja sellest, et sõbradki võivad alt vedada. Ta tahtis Samile rääkida seksist ja rahast ja tööst ja kõigest muust. Ja ta tahtis, et ta lapselaps tunneks teda.Vanaisa Dan elab juba üle 20 aasta ratastoolis ja lapselaps Sam on autist.Seda keerulisem on armastaval vanaisal oma sõnu lapselapseni viia, seda väärtuslikum on iga arusaama alge.Daniel Gottlieb on kirjutanud armastuskirja elule."
Iga peatükk selles raamatus on sügavalt liigutav. Need tõed, mida autor oma isiklikust elust kirja paneb, on ülilihtsad. Enamik inimestest puutub nendega varem või hiljem oma elus kokku. Ometi kipuvad need pisitõed miskipärast igapäevaelus ununema. Nagu ütleb autor: "Kõik need (lood) räägivad sellest, mida tähendab olla inimene."
Mõningaid tsitaate raamatust:
"Kui inimesed usuvad, et nad ei suuda teineteiseta elada, siis võib suhe vahel olla pigem vangla kui partnerlus." lk 49- 50
"Kui mina olen pimedas tunnelis, siis tahan olla inimestega, kes armastavad mind nii palju, et istuvad koos minuga pimeduses, mitte ei ütle väljastpoolt, kuidas sellest pääseda." lk 85
"...siis ta ütles:"Ma annan sulle tükikese universumist. Sinu tööks on selle eest hoolitseda. Ära tee seda suuremaks ega paremaks- lihtsalt hoolitse selle eest. Ja kui ma valmis olen, siis võtan selle tagasi ja sinu elu on läbi."" lk 104
Inimeseks olemine on külalistemaja.
Igal hommikul uus saabumine.
Rõõm, masendus kitsidus,
mõni teadlikkuse hetk tuleb
kui ootamatu külaline.
Tervita ja lõbusta neid kõiki!
Isegi kui saabuvad vaid mured,
kes pühivad su kodu
metsiku kaarega mööblist tühjaks,
kohtle iga külalist lugupidamisega.
Ta võib sind uueks rõõmuks puhastada.
Mustad mõtetd, häbi, kurjus,
neid uksel naerdes tervita
ja sisse kutsu.
Ole tänulik iga tulija eest,
sest kõik nad on teiselt poolt
teejuhiks saadetud.
Rumi
Tellimine:
Postitused (Atom)
